Riigikogu võttis 18. mail 2020 vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega muudetakse üldkoosolekute pidamise ja otsuste vastu võtmise korda. Koosolekut kokkukutsumata võivad hääletada:

• Aktsiaseltsid (ÄS § 299¹)
• Osaühingud (ÄS § 173)
• Sihtasutused (SAS § 29¹)
• MTÜ-d (MTÜS § 22¹)
• Tulundusühistud
• Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel võimalik vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata juba alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

Elektrooniliselt koosolekul osalemine

Tsiviilseadustiku üldosa seadusesse (TsÜS) lisati säte (§ 33¹), mis võimaldab füüsiliselt koosolekul osalemisele lisaks osaleda koosolekul ka elektroonilisi lahendusi kasutades. Kuna muudatus sätestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses, kehtib see kõigi juriidiliste isikute kõigile organitele. Siiski tuleb lisaks lähtuda iga juriidilise isiku koosoleku pidamise tingimustest. Kõik juriidilise isiku organi koosolekut reguleerivad sätted jäävad kehtima ka koosolekule, kus võib osaleda elektrooniliste vahendite abil. Kohalduvad nii koosoleku kokku kutsumise, päevakorra, hääletamise kui ka kõik muud koosoleku pidamise reeglid. Arvestada tuleb ka, et e-lahenduste kasutamine on lisavõimalus, mitte kohustus või osaleja õigus seda nõuda.  Koosoleku kokku kutsuja otsustab, millisel viisil koosolekul saab osaleda, arvestades seejuures ühingu liikmete soove ja võimalusi.

Korterühistutele

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel võimalik  vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata juba alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Uue muudatusena tehakse vastavasse regulatsiooni täiendus, et otsuse eelnõu tuleb saata korteriomanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samas vormis peavad oma seisukoha nendele esitama ka korteriomanikud ise. Lisaks on edaspidi minimaalne tähtaeg korteriomanikele oma seisukoha esitamiseks 7 päeva (KrtS § 21 lg 2). Kohaldatakse sama kvoorumi nõuet, mis kehtib tavalise koosoleku puhul, st vastama peab vähemalt nii palju korteriomanikke, kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või põhikirja kohaselt. Muudetakse ka häälteenamuse nõuet, mille järgi saab otsuse edaspidi ilma koosolekuta vastu võtta, kui selle poolt on üle poole antud häältest, mitte enam kõikide korteriomanike häältest (KrtS § 21 lg 3). Põhikirjaga saab siiski ette näha suurema häälteenamuse nõude. 

Kui korteriühistu hakkab otsust vastu võtma koosolekuta ja on saatnud otsuste eelnõud enne eelpool toodud muudatuste jõustumist, kohaldatakse otsuse tegemisele tingimusi, mis kehtisid otsuse eelnõu saatmise ajal (KrtS § 72¹).

Kuna korteriühistu üldkoosoleku protokolli koostamisele kehtivad mittetulundusühingute üldkoosoleku protokolli koostamise sätted, hakkavad mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse protokolli koostamise uued nõuded kehtima ka korteriühistu üldkoosoleku protokollile. See tähendab, et ka korteriühistu üldkoosolekul on kohustus koostada osalenute nimekiri, kuid protokolli lisaks on edaspidi osalejate allkirjadega nimekirja ärakiri, mitte enam originaal ning protokolli originaal, mille lisaks on nimekirja ärakiri, tuleb esitada registripidajale.